Rubriigiarhiiv: Kõik

Teatrielamus

Käisin eelmisel reedel Draamateatris esietendusel, mängiti Indrek Hargla kirjutatud ja Hendrik Toompere juuniori lavastatud „Wabadusristi“. Ütlen kohe välja, et see avaldas mulle sügavat muljet. Kogu tükk, nii Hargla tekst, Toompere lavastus kui näitlejate trupp.

 Draamateater

Pilt pärineb lehelt: http://www.draamateater.ee/

Ootasin, et ehk ilmub lavastuse kohta sel nädalal rohkelt arvustusi, kolmapäeval tõepoolest Päevalehes üks lugu oli, aga eeldasin, et kirjutatakse rohkem. Arvustajaks ega kriitikuks ma ei hakka, aga mõned oma muljed panen kirja.

Tahangi kõigepealt kiita ja tänada Indrek Harglat, kes on teinud ära suure töö. Olen seni lugenud tema keskaegseid kirjutisi, mis on kaasahaaravad ja põnevad, laiahaardelise fantaasialennuga. Aga ma ei teadnud, et ta kirjutab nii elavalt ja tõetruult ka lähemast ajaloost. Kindlasti ei saanud sellist näidendit kirjutada ilma tunde arhiivis veetmata, dokumente ja kirju läbi töötamata või ajaloolastega konsulteerimata. Mulle rääkis Jüri Kuuskemaa, et ka tema on kunagi kirjutanud Kanutiaia noortemajas (Aia tn 4) asunud Centumi klubist, aga Hargla on läinud kaugemale. Ta on sinna majja ja klubisse sisse kirjutanud elavad tegelased, inimesed, kes juhtisid ja tegutsesid Eesti Wabariigi juhtkonnas 1924-40. Karakterid on tõetruud. Olen ka ise ju ajaloolase taustaga ja lugenud selle ajastu kohta palju. Aga mind üllatas Hargla detailitäpsus ja julgus näidata toonaseid riigijuhte inimestena. Oma nõrkuste, veidruste, iseloomude, sõltuvuste ja tõekspidamistega. Vaheajal ütles mu kaaslane lühidalt – selle etenduse järgi jääb mulje, et tookordsed, seni pigem inglitena kujutatud riigijuhid, olid isegi suuremad sulid kui praegused. Ilmselt tavavaataja võib nii mõelda küll. Kuid jah, eks igal ajastul on omad seadused ja õigusloome, mille järgi talitada. Mina nii üheselt poliitikuid hukka ei mõistaks, ei toonaseid ega praeguseid.

Hendrik Toompere juunior ütles ühes intervjuus, et: „ühe kultuuri, maailmavaate sees korduvad ikka samasugused poliitilised käigud, tekivad mustrid ja kordumised“. Hakkasin mõtlema, et sarnasust toonaste aegadega on tõesti palju.

Näitlejad olid hästi valitud. Ain Lutsepp läks Pätsu kehastades nii hoogu, et vahepeal oli natuke raske diktsioonist aru saada (istusin eelviimases reas), aga minu meelest andis see etendusele isegi juurde, sest nagu ütlesin, oli Lutsepp rollis nii sees. Veiko Märka tabas oma arvustuses toredalt Uukkivi kehastatud Laidoneri, et ta oli justkui etenduse „väike päike“. Jah, ta eristus teistest ka kostüümi poolest ning tema teravatesse väljaütlemistesse oli pikitud justkui absurdihuumorit, mida teiste tegelaste puhul nii otseselt ei rõhutatud. Esimeses vaatuses olin algul natuke ehmunud balli ja ööelu stseenidest, aga siis sain aru, et lavastaja oligi need tantsud ja peod kujutanud meelega groteskseks. Toomaks poliitilise sisu kõrvale ka tõelist seltsielu, öist möllu. Kui Toompere mõnede lavastuste puhul olengi märganud, et ta kaldub aeg-ajalt liialt sürrealismi (eriti klassika tõlgenduste puhul), siis selles etenduses oligi vist ainult balli stseen nii „temaliku käekirjaga“. Minu arvates oskab Toompere neid Eesti asju hästi teha, Viinistu omaaegsed kunstnike tükid olid ju ka selle tõestuseks.

Tugevast trupist võib eraldi välja tuua veel Uku Uusbergi noore poliitilise politseiagendi rolli. Ta oli innukas, täitis käsku risti ette löömata ja ta suutis mängida seda rolli nii, et noore, alles kujunemata isiksuse kõhklused ja kahtlused ei paistnud välja. Näha oligi vaid innukus ja kuuletumine. Minu jaoks oli ta uus avastus. Kiitus siiski kogu hästi kokku mängivale trupile!

Soovitan Wabadusristi etendust kõigile, kellele pakub huvi ajalugu, poliitika ja üldse – Eesti asi. See on tükk, mis paneb mõtlema.

Rubriigid: Kõik | 2 kommentaari

25. mai – Võidupäev

Ettekanne europarlamendi valimiskonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli Mektory konverentsikeskuses, 5. aprillil 2014 Täna on ilus päev, päikseline ja rõõmus! Olgu see meie jaoks Austerlitzi, ja mitte Waterloo päev. Sepitseme aluse uuele võidule, usume iseendasse ja inimestesse enda kõrval. Pange tähele, rändlinnud tulevad tagasi, kevadlilled tärkavad, puudelt niriseb kasemahla. See on üldine häälestus tänasele päevale. Käsitlen täna Eurovalimistega seoses kaht teemat:  kindlasti seda, … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 3 kommentaari

Teeme Tallinnasse oma panga

Avaldasin tänases Pealinna lehes artikli, kus kirjutan ühistupanga loomisest. Eesti on ilma naljata muutunud välispankade lüpsilehmaks. Võõramaist päritolu finantshaarmed viivad meie riigist hiigelsummasid ja „klient on kuningas” suhtumist ootavad kohalikud pangateenuse kasutajad on varsti viimased, kelle huvisid arvesse või keda kuulda võetakse. Mida päev edasi, seda hullemaks läheb. Ka kõige majanduskaugem inimene tunneb vajadust kiire ja otsustava muudatuse järele turul, … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 14 kommentaari

Tähelepanekud Sotšist

Istusin eile Fitši areenil, nautisin lahti rulluvat etendust tuhandete inimeste seas ja tundsin heameelt venelaste lavastuse üle, mis neil kindlasti kergelt ei tulnud. Küll me veel võidame! Mõtlesin selle üle, miks me oleme nii väiklased, miks me püüame esitada halvas valguses seda, mis tuleb ida poolt. Hale meel oli selle üle, et tegelikult vähemalt osa meie jutust ei ole usutav … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 13 kommentaari

Hiina Uus aasta ja “hiina imed”

Mitte väga ammu oli kombeks öelda üllatavalt isevärklike asjade kohta „See on tõeline hiina ime!” Ka tänapäeval  on meil põhjust nii imestada kui imetleda hiinlaste tavasid ja saavutusi. Kõigil meist, kes said laupäeval, 2. veebruaril Lauluväljakul  või televisiooni vahendusel osa Hiina traditsioonilistest aastavahetuse pidustustest,  on põhjust kinnitada, et Hiina ja hiinlased väärivad imetlust. Ka sel juhul, kui me Hiina draakoneid … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

Aastavahetuse mõtteid ilma poliitikata

Jõulu ja uue aasta vahel käisin kolmes kirikus. Külastasin MPEÕK Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja Ikooni kirikut ning EELK Tallinna Jaani ning Nõmme Rahu kirikut. Õigem oleks siiski öelda, et käisin kirikus, sest tegemist polnud niivõrd linnapea ametliku külaskäiguga, kui sooviga mõelda ja süveneda. Mulle meeldib Tallinna Jaani kirik ja seda eelkõige tänu toimekale kogudusele ja töökale koguduseõpetajale Jaan Tammsalule. Remonditud pühakoda, … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

Terve Eesti eest!

Linnatänavatel on ilusad plakatid, kus peal on sportlased, kes esindavad Eesti riiki peagi algavatel Olümpiamängudel. Hoian kõigile meie sportlastele pöialt. Eeskätt muidugi iluuisutajatele. Õhtuleht küsis minult alanud aasta kohta päris põhjalikku spordiennustust. Ise ma ennast ennustaja Edgariga võrdseks ei pea, aga püüdsin küsimustele oma parema äranägemise järgi vastata. Ehk läheb miskit ka täppi! Mulle on juba öeldud, et olin eestlaste … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 1 kommentaar

Jõulutervitus

Kaunist jõuluaega ja õnnelikku uut aastat soovib Tallinna Linnavalitsus. Jätka lugemist
Rubriigid: Kõik | 1 kommentaar

Kaunis maa

Jätka lugemist
Rubriigid: Kõik | 12 kommentaari

Öine külaline Hundisilmal

Täna öösel külastas karu Hundisilma õunaaeda. Kui puu otsas oleks kasvõi mõni õun olnud, küllap ta oleks teinud puhta töö. Aga õunad olid juba korjatud ja talveks kaussi pandud. Mesikäpal oli aga meeles, et omal ajal sealt õunu sai. Nii ta murdiski mõned oksad maha ja tatsas niisama ringi. Kuidas ta sinna sisse sai, sellest päris aru ei saanudki, sest … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 4 kommentaari