Arhiiv kuupäevade lõikes: 07. sept 2015

Tallinna sügisesed tulevikuplaanid

Puhkused on läbi ja linnavolikogu ning linnavalitsus jälle tööhoos. Hiljuti olid koos linnavolikogu keskfraktsioon ja linnavalitsus, arutati selle sügise plaane ning pandi paika suuremad kavad. Oleme viimasel ajal mitmete suurte töödega valmis saanud, alates Viru bussiterminali remondist ja lõpetades järjekordsete trammide saabumisega. Ees on kümneid objekte, millega me tahame veel sel sügisel alustada. Kui rääkida prioriteetidest, siis tuleb arvestada, et tegu on mahukate ehitistega, mis vältavad mitte mõned kuud, vaid vähemalt mõned aastad. Me oleme varemgi selliste objektidega hakkama saanud, nagu näiteks Ülemiste ristmik, mis oli miljardi ehitis, aga samasse suurusjärku küündivaid ettevõtmisi tuleb veelgi.

Algab rahvusstaadioni rajamine

12. veebruaril 2015 aastal sõlmisin Eesti Spordiselts Kalev presidendi, brigaadikindral Meelis Kiiliga heade kavatsuste kokkuleppe. Kokkuleppe eesmärgiks on aidata kaasa olemasoleva Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimine rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Rahvusstaadioniks. Kinnitan, et Rahvusstaadion on ja jääb tantsupidude toimumise paigaks, rahvaspordi keskuseks ja Rahva Raja (ümber Ülemiste järve) alguspunktiks. Rahvusstaadion koosneb staadionist, harjutusväljakust, treening – ja klubiruumidest ning spordifunktsiooni toetavatest ruumidest. Tallinna Linnavolikogu seadis Eesti Spordiselts Kalevile hoonestusõiguse 99 aastaks ning algatasime Staadioni tn 3 detailplaneeringu. Lisaks sportimisvõimaluste laiendamisele on detailplaneeringu eesmärk rajada 2-6 korruseline uushoonestus, mis on spordi teenistuses (spordiklubid, hotell, pood, büroo, äripinnad). Detailplaneeringusse kaasatakse EOK, Eesti Laulu – ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika selts. Planeeringuga kavandatakse terviklik lähiala teedevõrguga seotud jalgteede ja kergliiklusteede võrgustik ning jalgrattaparklad. Tallinna linn kavatseb ehitada välja juurdepääsu teed staadionile. Selleks on vajalik sundvõõrandada umbes 100 garaaziboksi. Muudetakse ka korda, mis annab võimaluse vähendada hoonestusõiguse tasu.

Linnahalli renoveerime ise!

Tallinnas on kaks sarnase saatusega ajalooliselt olulist objekti – Patarei vangla, mis kuulub riigile ja Tallinna Linnahall, mille omanikuks on Tallinna linn. Mõlemad on mälestised ja kuuluvad kaitse alla ning mõlemate korrastamine on veninud. Peamiseks põhjuseks miks objektid siiani korrastamata, on rekonstrueerimise kulukus ja uue otstarbe leidmine. Loomulikult on mõlemad hooned olulised maamärgid mere ääres ja ilma nende korrastamiseta on linna avamine merele poolik. Kui Patarei vanglas on võimalik leida terves hoones uusi kasutusi, siis linnahallis on see keerulisem, sest selle hoone peamine väärtus seisneb unikaalses saalilahenduses, mis peab loomulikult säilima.

Varasemad linnavalitsused on püüdnud linnahalli tervikobjektina müüa. Muidugi on olnud ka ostuhuvilisi, kuid paraku oli ostjate eesmärgiks linnahalli lammutamine. See oli ka põhjuseks, miks müügiprotsess peatati. Hoone säilitamise huvides algatas keskerakondlik linnavalitsus linnahallile hoonestusõiguse seadmise konkursi, kuid, kui investorid mõistsid, et see tähendab olemasoleva hoone säilitamist praeguses mahus ja otstarbes, siis loobusid nad osalemast. Järgmisena püüdis linnavalitsus jõuda linnahalli rekonstrueerimiseni koostöös võimalike investoritega Ameerikast, kuid kuigi lepinguliste läbirääkimistega jõuti suhteliselt kaugele, sai piduriks jällegi objekti maksumus. Võimalik, et vabariigi valitsuse poolse huvi ja toetuse korral oleks õnnestunud ka investeeringu toomine Eestisse, kuid paraku ei kuulu linnahall riigi prioriteetide hulka. Seega oleme jõudnud olukorda, kus loota sellele, et linnahall õnnestub korda teha kas koostöös erasektori või riigiga pole reaalne. Ehk siis, linn peab taaskord ise hakkama saama.

Kui linn ise midagi ette võtab, saab esialgu võimatuna näivast ehitusest reaalsus. Nii oli see Vabaduse väljaku ning kultuurikatla rekonstrueerimisega, ja ka Tondiraba jäähalli ehitusega. Kõik need objektid on olnud väga investeeringute mahukad, kuid ometi on linn nendega toime tulnud.

Investeeringud, mida linnahall vajab on suured. Tänaseks on teada, et kogu objekti korrastamise maksumus on ca 65 miljonit eurot. Samas, on avalikkusele enim huvi pakkuv kontserdisaal rekonstrueeritav ka eraldi objektina. Hea tahtmise korral on hoone väliskuju, mis lisaks saalile on kaitse all, võimalik säilitada ka siis, kui hoone tiivad rekonstrueeritakse eraldi osadena. Ehk teisisõnu – kunagist jäähalli ja mere poole jäävat osa võiks kohelda eraldi investeeringuobjektidena. Kui need mõtteliselt peakorpusest lahutada ja pakkuda eraldi objektidena erasektorile investeeringuks, siis võiks arvestades koha atraktiivsust ja oluliselt väiksemat investeeringumahte, leida neile uue omaniku. Muidugi ei loobuks linn nendest hoone osadest niisama, vaid müües need avalikul enampakkumisel. Saadud vahendeid aga oleks võimalik kasutada linnale enim huvipakkuva suure saali rekonstrueerimiseks. Linnale kuuluvad ka kinnistud linnahalli naabruses. Sinna on soovitud rajada hotelli, kuid mõelda võib ka teistele, miks mitte avalikele funktsioonidele. Kogu kesklinna mereäärsele osale kehtib üldplaneering, mis seab sealsetele kinnistute arengule kindlad nõudmised ja piirid, nii et karta, et arendustegevus kontrolli alt väljub, pole tarvis. Ka nende kinnistute müügi eest saadavaid vahendeid saaks linn kasutada linnahalli saaliosa rekonstrueerimiseks. Veel sellel sügisel tuleb linnavalitsus selle projektiga volikogu ette.

Uus Maarjamõisa tuleb Tallinnasse

25. augustil toimus Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate nõukogude ühine koosolek. Arutati Lasnamäele selleks otstarbeks broneeritud kinnistule uue haiglahoone ehitamist, kuhu koonduksid suures osas praeguste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate raviüksused. Moodustuks Eesti suurim haigla, mis peaks tagama ka parima ravi kvaliteedi Tallinnas. Rääkisime Ralf Allikveega, et sellest tuleks veelgi võimsam haiglakompleks, kui Tartu Maarjamõisa.

Uue Tallinna Haigla tugevused:

– raviteenuse logistiline terviklikkus;
– suuremal institutsioonil on suuremad võimalused erinevate fondide abirahale;
– ravi kvaliteedi paranemisel suuremad ja paremad võimalused Haigekassaga lepingute sõlmimiseks;
– suurema haigla puhul alaneb üksikjuhtumi maksumus;
– tugevneb jõupositsioon – suurt on raskem ignoreerida kui kaht väiksemat;
– kõikide ressursside otstarbekam kasutamine. Selleks tuleb koheselt alustada keskhaiglate tihedat koostööd, et uude haiglasse minna ühtse meeskonnana;
– Tallinna Haigla koosseisu tuleb liita Tallinna Kiirabi.

Kaasaegselt modernne ja patsiendisõbralik tuleviku Tallinna Haigla vajab esimesi läbimõeldud samme alustamiseks, väga professionaalseid asjatundjaid kaasaegse haigla planeerimisel ja uusi finantsvõimalusi. Unistuse tulevikuhaigla koos meditsiini jätkuva kallinemisega ja adekvaatse arstide ja õdede arvuga on suur väljakutse finantsmehhanismide planeerimisel ja tervishoiu rahastamise uute võimaluste leidmisel. Me võtame selle endale sihiks!

Jätkub munitsipaalelamuehitus

Tallinn jätkab munitsipaalmajade ehitamist – veebruaris sai valmis arstide ja õdede maja Mustamäel, nüüd projekteerime õpetajate maja Lasnamäele. Eluaseme valdkonda panustamine ja seeläbi inimestele stabiilsema, taskukohase eluolu kindlustamine on Tallinna üks prioriteete. Uute munitsipaalmajade rajamisel on seatud eesmärgiks energiatõhusus, mis lisaks keskkonna säästmisele tagab ka üürnikele minimaalsed kommunaalkulud.

Üürieluasemete (sh munitsipaaleluruumide) rajamisele riigi poolt kaasa aitamine on puudulik. Urve Palo käis riigi toel ehitatavate munitsipaalkorterite idee välja juba eelmisel kevadel. Toona tegi koalitsioonipartner Reformierakond idee kohe maha – öeldi, et seni, kuni nemad on võimul, riigi toel munitsipaalkortereid ehitama ei hakata. Nüüd on algatusest üle aasta möödas, ent programmi rakendamisega ei olda idee tasandilt kaugemale jõutud. Senine asjade käik ei sisenda optimismi. Üks on kindel, Tallinn jätkab munitsipaalelamuehitust ka edaspidi, sõltumata, kas selleks riigi poolt toetust antakse või mitte.

Tallinna elamuehitust võib seada eeskujuks – vastupidiselt riigile on Tallinn oma ülesannetega elamuehituse valdkonnas hästi toime tulnud. Samas kui suur osa Eesti eluasemevaldkonna arengukava eesmärkidest on jäänud saavutamata, on Tallinn teinud kavandatust rohkemgi.

Üürituru puudulikkus takistab ka tööjõu mobiilsust ning süvendab väljarännet Eestist. Eesti inimeste sissetulekute juures käib turuhinnaga korteri üürimine või hiiglasliku pangalaenu abil eluaseme soetamine väga paljudele üle jõu. Paraku ei ole aastaid vankumatult üliliberaalset turumajandust ja kinnisvaraturu isereguleerumist jutlustanud Eesti Vabariigi valitsused seda mõista tahtnud. Meie lähimate naabrite – Helsingi ja Stockholmi – kogemus näitab, et tagasihoidliku sissetulekuga elanikkonna rühmadele toetatud elamise võimaldamine on tavapärane ja igati põhjendatud.

***

Tallinna linn on varemgi välja tulnud ambitsioonikate ja julgete projektidega. Ees seisavad Rocca al Mare ringristmiku rajamine, Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saamiseks tehtavad ettevalmistused, uue loomade varjupaiga ehitus, Kopli trammiliini rekonstrueerimine, samuti ka Sõle ja Lasnamäe spordikomplekside ehitusel tehtav töö. Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata. Tallinn on suur linn ja selle arendamine nõuab suuri otsuseid. Me lubasime Ülemiste Vanakesele, et Tallinn ei saa kunagi valmis! Ehitus käib ega jää kunagi pooleli.

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri