Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) on sellisel kujul vaja laiali saata

ERJK nõudis käesoleva aasta algul minult väidetavalt keelatud annetuse tagastamist. Jutt oli sellest, et Tallinna linn teavitas oma elanike ühe või teise ürituse kohta, mis ERJK meelest olevat olnud valimispropaganda. Kinni maksis selle linn. ERJK pidas vajalikuks, et seda oleks teinud need inimesed, kes kandideerisid valimistel. Ma ei olnud komisjoniga nõus ja pöördusin kohtusse ettekirjutuse tühistamiseks. ERJK oligi sunnitud enda ettekirjutusest lahti ütlema.. Põhjusi oli selleks palju. Alustame sellest, et ettekirjutus oli adressaadile üllatuslik, see tähendab, et mulle ei võimaldatud asja kohta midagi öelda, ega ka tõendeid esitada. Jätkame sellega, et mitmed silmapaistvad eksperdid, alates Linnar Priimäest ja lõpetades Janek Mäggiga ning kindlasti audiitorbüroo KPMG-ga saatsid omapoolse arvamuse selle kinnituseks, et tegu ei ole tõepoolest mingi valimispropagandaga. Kahjuks ei pandud Toompeal neid ekspertarvamusi aga justkui tähelegi.

Viitasime ka Brüsselist, Euroopa komisjoni regioonide komiteest saabunud seisukohale, kus peeti lausa kohustuslikuks, et omavalitsused õhutaksid kodanike valimistel osalema ja seal oma arvamust avaldama. Kõik see kokku oli piisav, et kohus minu kaitseks seisukoha võttis. Miks siis ERJK võitleb nii lootusetut võitlust? Võib olla lihtsalt seetõttu, et õigusteadmiste pagas  on haldusmenetluses ERJK-il piiratud. Jagub küll poliitilist hasarti midagi ära teha aga teadmised haldusmenetlusest ja selle aluspõhimõtetest on suured tundmatud. Komisjoni abitust seletab veel paremini pime viha Keskerakonna vastu ja nii otsitaksegi ainult sealt, kus on kõige valgem. Ma saan aru, et ERJK on nüüd pettunud, et neid tõsiselt ei võeta, nad on kaotanud igasuguse suunataju ja teinud mulle uue ettekirjutuse. Sama saladuslikul viisil nagu eelmisel korral. Kuulsin sellest esimest korda „Pealtnägijas“. Nädal aega ette reklaamitud saate tegijad olid selle ettekirjutusega kursis enne kui mina. Selline tegevus ei mahu hea halduse alla, vaid on otseselt õiguse vastane. Nii suur on viha mind enne valimisi laimata. ERJK on alates moodustamisest institutsioonina ebaõnnestunud. Igast parteist on seal küll üks esindaja ja lisaks mõned poliitiliselt värvatud ametnikud (Kaarel Tarand, Toomas Mattson jne). Muidugi on ka Keskerakonnal seal esindajad – algul Siret Kotka, seejärel Jaanus Karilaid aga nemad on vaid üksikud vastuhääled, mis ei suuda muuta komisjoni kuuluvate teiste parteide ja poliitiliselt juhitud ametnike üldist suunitlust. Minu arvates on osa sinna paigutatud poliitikuid unustanud oma ülesanded ning asunud tegema seda, mida nad kõige paremini oskavad – intriigi ajama. Nagu näitavad viimaste nädalate sündmused ei proovita seda enam isegi varjata. Oma roll selles näidendis on ERJK komisjoni esimehel sots Ardo Ojasalul. Hämmastav on see, kuidas kümme korda kriminaalselt ja poliitiliselt komistanud sotsiaaldemokraat paigutatakse jälle teistele poliitikutele näpuga näitama. Ammu see oli, kui Eesti Ekspress (10.04.2014) avastas, et Luksemburgi maksuparadiisis tegutseva ehitusfirma üllatuslikuks tegevjuhiks on Ojasalu. Mees oskas suurepäraselt oma firma probleemide hunniku Eestisse maha jätta ning ise maksuparadiisis oma teekonda jätkata. Pealt näha vaid ärikonsultant, kes päästeingliks nii mõnelegi „mustale“ firmale.

Aasta varem kirjutas Ekspress sellest, kuidas Ojasalu firmas „deponeerisid“ raha kaks tuntud sotsi – Tõnu Kõiv, Charlie Viikberg (27.06.2013). Ekspressile ei pööratud mingit tähelepanu, see sündmus jäi justkui märkamata. Kevad 2013. Riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjon eesotsas Ardo Ojasaluga arutab Eesti Ekspressis ilmunud lugu, et sotside valimisteaegne telekampaania oli kummaliselt odav. Istungi kohta avaldatud uudised ei maini sotse ühegi sõnaga. Seal räägitakse vaid Reformierakonnale antud mustast rahast.

See aga ongi Ojasalu stiil. Ärileht (10.04.2001) on kirjutanud uskumatuna näiva loo sellest, kuidas Ojasalu teenis raudteed erastades palka kolmel eraldi ametikohal. Kõik need sigadused mätsiti kinni, selleks, et Ojasalu saaks nüüd „ausa ärimehena“ Keskerakonda õigusvastaselt laimata. Kirjutasin juba, et mõistlik oleks ERJK sellisel kujul laiali saata. Ma ei väida, et erakondade rahastamist ja annetuste tegemist ei tuleks kontrollida. Väidan, et seda peaks tegema sõltumatum institutsioon. Seni kulub aga väga pikalt kohtuaega, kuni uus ettekirjutus kohtuliku hinnangu saab, mida ta nii hädasti vajab. 

Kokkuvõtteks:  

Miks erakondade rahastamise järelvalve komisjon (ERJK) on sellisel kujul targem laiali saata?

ERJK on maskeerunud erapooletuks organisatsiooniks, mis justkui teostab sõltumatut järelvalvet. Tegelikult on tegemist erakondliku, kallutatud komisjoniga, kus tooni annavad elupõline Keskerakonna vihkaja Tarand ning äärmiselt kahtlase tausta ja küsitava renomeega, kuid avalikkusele suuresti tundmatu sotsist “‘ärimees” Ojasalu.

Pole ime, et “uurib” see komisjon ainult Keskerakonda ning rühib valimiste eelsel ajal edasi nüri järjekindlusega tervele mõistusele ja ka seadusele vilistades. Et selline olukord on saanud üldse võimalikuks on tegelikult seadusandlik praak.

Erakondade rahastamist, eriti valitsuserakondade rahastamist, tuleb kindlasti uurida, aga sõltumatult või vähemalt sõltumatumalt – sellisel kujul nagu ERJK praegu on, ta oma ülesandeid ei täida, tuleks peale valimisi laiali saata ning erakondade rahastamise üle järelvalve teostamine usaldada kellelegi teisele.

Palju rohkem ma ERJK ja nende lollakate süüdistuste teemal selles valimiskampaanias rääkida ei soovi. Ma saan ju aru, mida vastaspool soovib – rääkida Keskerakonnast ja mitte sellest, kuidas Reformierakond ja IRL ning Reformierakond ja sotsid on viimased neli aastat omakasupüüdlikult ja samal ajal saamatult riiki juhtinud.

Parempoolsed ja nende satelliidid soovivad vältida seda, et inimesed ei esitaks endale lihtsaid küsimusi – kas nende elu on praegu palju parem nagu lubati neli aastat tagasi või hoopis raskem, sest hinnad on kõrgemad, töökohti on endiselt puudu, maapiirkondades on suletud lugematu arv koolimaju, postkontoreid, pangaautomaate, bussiliine, päästekomandosid jne.

Samuti soovib teine pool iga hinna eest jätta muljet, et kõik, mis samal ajal on Tallinnas tehtud, on olnud jama ja halb. Et Tallinna edulugu riigivalitsuse läbikukkumise foonil on ainult illusioon. Muidugi ei ole, mida näitab ka see, et Tallinnas on kõik need aastad hääletatud järjekindlalt Keskerakonna poolt.

Ma soovin veelkord, et Keskerakonna oponendid saaksid üle poliitilisest puberteedist ja me võiksime päriselt süvitsi arutleda Eesti tuleviku üle nagu täiskasvanud inimesed, mitte nagu vinnidega teismelised, kes üksteiste peale ajakirjanduses kitumas käivad.

 

Rubriigid: Kõik. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>