Teine hõbekuul

Teine hõbekuul

Eesti sisepoliitikas on esimeseks hõbekuuliks nimetatud seda laengut, millega Siim Kallas peaministrikandidaatide rivist välja löödi. Nüüd, mõni kuu enne Riigikogu valimisi on hakatud rääkima ka teisest hõbekuulist. Märklauana nimetatud on juba Eerik-Niiles Krossi ja Taavi Rõivast, aga miks mitte ka Edgar Savisaart. Väidetakse, et hõbekuuli kallal nokitsevad nii ajakirjanikud, konkureerivad poliitikud kui ka nn õiguskaitsetegelased. Sama seltskond, kes ka Kallasele tuule alla tegi.

Minu puhul on hõbekuuli väljendit kasutatud Vene mõjuagendi ja Lasnamäe kiriku ehituseks raha küsimise teemal. Mõjuagendiga oli asi ülimalt prosta.  Mulle on jutustatud kuidas olevat sündinud minu hõbekuul tegelikult.

Kokku tulid kolm IRLi taustaga meest – Mart Laar, Marko Pomerants ja Raivo Aeg. Viimasele tehti selgeks, et valimisteni on jäänud loetud päevad ning kui Aeg Savisaare orki võtab, siis lubatakse talle kõrget ordenit ja kindrali auastet. Need mõlemad Aeg ka sai ja on nüüd täiesti avalikult IRLi liikmeks astunud. Hiljutises intervjuus ta kinnitas, et tema südametunnistus on puhas ja ühtegi luukere tal kapis ei ole.

mart-laar_1872raivoaegpomerants

Midagi seal siiski on. Võimalik, et ta ei häbene ENSV ajal töötamist Viktor Kingissepa rajooni siseasjade osakonna ülema asetäitjana, kes oma alluvatega eelistas suhelda peaasjalikult kirillitsas ning sai selle eest parteiülematelt mitu rändpunalippu. Aeg on ka maha vaikinud, et ta on olnud Keskerakonna ametlik kandidaat Kuressaare linnapea ametisse. Ühe õige isamaaliitlase jaoks peaks see olema küll hukkamõistetav tegu.

Mõjuagendi lavastus, mille eest sai KAPO peadirektor vastavad autasud ning Isamaaliit valimistel hääled, algas 16. detsembril 2010, kui Tuuli Koch tegi avalikkusele hästi müüva avalduse: „Savisaar on Venemaa mõjuagent“. Paljud soovitasid mul seepeale kohe kohtusse pöörduda, nii KAPO kui ka Postimehe vastu. Mina otsustasin aga pöörduda prokuratuuri. Ma palusin neil uurida Kochi väidet ning kui sellel tõepõhi all on, alustatagu menetlust. Vastuseks sain, et prokuratuuri hinnangut mööda olen ma igasugusest mõjuagendiks olemisest nii kaugel, et seda pole mõtet uuridagi. Olen sellega päri.

Asi mis mulle juba tollal rahu ei andnud, oli lekkinud riigisaladus, millega kogu Eesti rahvas Postimehe vahendusel tutvuda sai. Kuigi mul ei olnud midagi häbeneda, ei ole saladused avalikkusega jagamiseks, eriti riigisaladused. Palusin Riigiprokuratuuril ka seda uurida, kuid sain vastuseks väite, et ei ole välistatud, et Tuuli Koch sai oma andmed kuskilt muljalt kui KAPOst. See põhjendus tundus kurbnaljakas, kuna soov omasid kaitsta kumas läbi igast prokurör Evestuse sõnast, millega prooviti õigustada uurimise algatamata jätmist kapokate, teiste seas ka Raivo Aegi suhtes.

Minu pöördumine prokuratuuri poolt initsieeris ka kõrgelennulise teleetenduse 21. detsembril 2010. Kõik telesaated katkestati, Aktuaalne Kaamera tegi eriväljaande. Mäletan kuidas ekraanile ilmus surnumatja näoga diktor. Puändiks võttis Raivo Aeg mõjuagendi loolt riigisaladuse kaitse. Seda küll hilinemisega, sest Postimees oli riigisaladustest kubiseva uudise juba viis päeva varem lendu lasknud.

Olin seejärel mõned aastad vait, kuid kuna aegumise tähtaeg lähenes, siis 2013. aasta detsembris esitasin ikkagi hagi Tuuli Kochi ja Postimehe vastu, et ka kohus prokuratuuri seisukohta kinnitaks või selle ümber lükkaks. Kohtus läks asi huvitavaks. Tuuli Koch väitis, et tema sai andmed KAPOst ning kuigi ühtegi tõendit tal oma väidete kinnituseks ei ole, tuleb KAPOt kõhklemata usaldada. Kohus kiitis Kochile takka ja nii me esimeses astmes kaotasime.

Kuna olin teada saanud, et Koch sai riigisaladuse KAPOst, esitasin teise kuriteokaebuse. Ajakirjanik oli oma allika nimetanud ning uurimiseks tundus alust olema küll ja rohkemgi. „Väga huvitav on see valetamise mehhaanika“, tabasin ennast mõtlemast, kui lugesin prokuröri järjekordset keeldumist uurimisest. Ta nimelt olla KAPOst küsinud, kas nad lekitasid. „Ei lekitanud me ühti“, oli olnud vastus ja Kochi väited visati prügikasti. Muide, kui minu suhtes ühes teises asjas kriminaalasi alustati, ei küsinud minult selleks keegi luba. Aga ma ei ole lubanud ka IRLi astuda.

Vahepeal olime jõudnud esimese kohtuastme otsuse edasi kaevata. Järgmine vaatus oli ringkonnakohtu otsus, mis mõnes mõttes oli kui välk selgest taevast. Ringkonnakohtu otsuses tunnistati, et tõesti on avaldatud vääraid andmeid Edgar Savisaare suhtes. Kohus aga leidis, et seda võibki teha põhimõttel – elu tahab elamist, raha teenimist. Teiste sõnadega, Kochi artikli pealkiri olevat küll sõnastatud „provokatiivselt“, aga seda võivat teha, kui eesmärk on artikli loetavust tõsta ehk selle kirjutise abil raha teenida.

Kõik põhilised järeldused kohtuotsuses olid niisiis minu poolt ning nüüd ajame asja edasi Riigikohtu tasemel. Kas Riigikohtu loakogu võib keelduda asja arutamisest? Ei usu hästi. See on väga huvitav kohtupraktika, kus ebaõigete andmete avaldamist õigustatakse merkantiilsete kaalutlustega. See lausa nõuab Riigikohtu seisukohavõttu. Ootan Riigikohtu reageerinut ka selles suhtes, milline on avaliku elu tegelase taluvuskohustus? Kas tema au ja hea nimi võivad tõesti olla rahalise kauplemise objektiks.

Lõpetuseks silmitsen ma ringkonnakohtu otsuse täiesti ühemõtteliselt selgitust, et „avaldatud väärtushinnangud lähtuvad algselt salajaseks tunnistatud kaitsepolitsei ettekandest“. Ma pöördun lähiajal kolmandat korda Riigiprokuratuuri poole, et võetaks uurimisse riigisaladuse lekkimine. Teen seda muuhulgas seetõttu, et julgeolekuasutuste seaduse kohaselt on KAPO ülesandeks riigisaladuse kaitse, mitte selle teadlik lekitamine. Üldiselt on nii, et kui riigisaladus satub ajakirjaniku kätte, peab ta teavitama sellest KAPOt ja viima saladuse sinna „hoiule“. Praegu on saladus liikunud vastupidi ja tekitanud hulgaliselt segadust. Kindlasti on kirjeldatud juhtum proovikiviks ka Riigiprokuratuuri uuele juhtkonnale. Saame teada, kui palju mõjutavad uue peaprokuröri isiklikud suhted tema ametialaseid otsustusi.

Vanarahva pärimuses on hõbekuul tõhus libahundi maha niitmiseks ja ei söanda sellega vaielda. Ninasarviku jaoks on hõbekuul aga selgelt ebapiisav ning ei aita siin mingi ussi- ega püssirohi.

Artikkel on ilmunud 10. novembril ajalehes Pealinn ja 12. novembril ajalehes Kesknädal.
Fotod: uudisvoog.postimees.ee (Marko Pomerants); epl.delfi.ee (Raivo Aeg); electionsmeter.com (Mart Laar).
Rubriigid: Kõik. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

9 kommentaari postitusele Teine hõbekuul

  1. taksojuht kirjutab:

    Alustuseks soovin Teile auväärt riigilooja iõudu ja jaksu. Keskerakond on rahva erakond ja mõtleb lihtinimeste peale.

    Taksojuhina tänan Teid härra Edgar Savisaar Tallinna alkoholipoliitika pärast. Taksojuhid on siiani olnud klass, kelle sissetulekuid maakeeli öeldes kotitakse. Teeme tööd, aga tulu vähe. Keskerakondlik alkoholi poliitika muudab seda ja selle eest suured tänud.

    Kevadest saavad taksojuhid taksoviinalt suuremaid tulusid ja seetõttu paraneb selle ühiskonnagrupi heaolu.

    Siirad tänud Teile!

  2. Edga Trollo kirjutab:

    Eesti sise ja välispoliitikas on esimeseks kuldkuuliks nimetatud seda laengut,millega V.Jakunin üritas Edgar SawiTsaari peaministrikandidaatide rivist välja lüüa.

  3. Ag cool kirjutab:

    Väide ,et sõber V.Jakunin on endine kgb ohvitser peab paika,
    see ,et ta on praegune fsb ohvitser ja finantsfondi haldur,ei tohiks sõpradele üllatusena tulla.

  4. Libe hundisilm kirjutab:

    Eesti sisepoliitikast: tõelise libahundi tapab vaid hõbekuul!
    Kae saksu,tina neile ei kõlba?

  5. Surnumatja näoga diktor kirjutab:

    ” Järgnevalt nõudis V.Jakunin omavahelises asjaajamises edaspidi täielikust konspiratsioonist kinnipidamist,
    viidates seejuures oma pikaajalisele operatiivtöö kogemusele.Nõue seisnes täielikus keelus kasutada telefone
    rahaeralduse küsimuste arutamiseks,kohtumiste kokkuleppimiseks ja teistes tundlikes küsimustes.”

  6. Aitäh,kapo! kirjutab:

    “3.novembril 2010 toimunud vestlusel juhiti E.Savisaare tähelepanu erakonnale välisriigist raha küsimisega
    seotud kompromiteerimise võimalikkusele tema isiku ja erakonna suhtes ning sellest tulenevatele julgeolekuohtudele.”

  7. gerter kirjutab:

    kuule sina kremlikoer savisaar,sa oled Eesti riigi ja rahva reetur ja hävitaja,sinusuguse lõpp saabub peatse,küll sa orki lendad

  8. Kod.Super-Sawisaar kirjutab:

    Pikk ja veniv jutt ei ole parim viis oma austust lugejate vastu üles näidata.
    Kodanik oskab teatud juhtumite puhul olla väga lakooniline.
    Teeks ka nüüd nii,et valija tuleb appi ja aitab Esimehe mõtteummikust välja.
    Kes neist oli see kraade ,kes sundis väikest,väetit ja abitut kodanikku fondihaldur V.Jakunini käest raha välja pressima-Mart Laar, Marko Pomerants või Raivo Aeg?

  9. Pingback: Aitäh,kapo! kommentaar Teine hõbekuul kohta | TALLINNA LINNAPEA BLOGI

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>