Teeme Tallinnasse oma panga

Avaldasin tänases Pealinna lehes artikli, kus kirjutan ühistupanga loomisest.

Pln

Eesti on ilma naljata muutunud välispankade lüpsilehmaks. Võõramaist päritolu finantshaarmed viivad meie riigist hiigelsummasid ja „klient on kuningas” suhtumist ootavad kohalikud pangateenuse kasutajad on varsti viimased, kelle huvisid arvesse või keda kuulda võetakse. Mida päev edasi, seda hullemaks läheb. Ka kõige majanduskaugem inimene tunneb vajadust kiire ja otsustava muudatuse järele turul, mida tänast reaalsust arvestades suudab pakkuda Tallinna Ühistupank.

Eesti Panga andmetel teenisid Eestis tegutsevad pangad 2013. aastal kokku 444 miljonit eurot puhaskasumit, peaaegu 100 miljonit rohkem kui aasta varem. Ühtlasi võib keskpanga finantssektori statistikast näha, et klientidele makstav intressikulu langes 73 miljoni euro võrra, ehk siis 169-lt miljonilt 96 miljonile. Ehk teisiti öeldes läks pankadel olulisel paremini ja klientidel oluliselt kehvemini – pankade teenistus kasvas jõudsalt, klientide tulud pangasuhtest kuivasid kokku.

Eesti pangandusparadiis vehib sisse rohkem kui saja tuhande inimese aastapalga

Kõlab Eestis tegutsevate välispankade heatahtlikkust ja sotsiaalmajanduslikku vastutustunnet silmas pidades pisut uskumatult? Jaanuaris kirjutas Eesti majanduse valvekoerana tegutsev Äripäev sellest, et Euroopa Keskpanga statistikast lähtuvalt on Eesti kommertspangad oma varade mahu juures kõige kasumlikumad Euroopa Liidus. Äripäev nimetas Eestit lausa pankade paradiisiks.

Võrreldes pankade 2013. aasta 444 miljoni eurost puhaskasumit 2014. aasta algusest kehtiva 355 eurose miinimumpalgaga saaks nimetatud summast üle 1,25 miljoni sellist palka. Võttes arvesse, et pankade puhul räägitakse aastakasumist, siis 12 kuu miinimumpalga arvestuses oleks tegemist aastase miinimumtöötasuga rohkem kui 104 tuhandele inimesele. Ehk teisiti öeldes vehivad pangad sisse rohkem kui saja tuhande inimese aastapalga.

Kui pankade kasumit võrrelda täiendavalt näiteks 2014. aastal kehtiva lapsetoetuse määraga 9,59 eurot, siis tuleks 444 miljoni suurusest kasumist välja rohkem kui 46 miljonit sellist toetussummat, mida oleks võimalik vastavalt tänasele peretoetuste loogikale koefitsientidega läbikorrutatuna jagada väga paljudele abivajajatele.

Kuna aga meie parempoolse riigi suhtumine lastesse on alla igasugust tervele mõistusele arusaadavat hoolivuspiiri, siis oleks ehk siinkohal parem selline võrdlus. Kui me sooviksime ja peaksime vajalikuks igale puudust kannatavale lapsele maksta kuus toetust 500 eurot, ehk siis 6 000 eurot aastas, siis pankade kasumist saaksime aidata 74 000 last.  Kui me maksaksime kasvõi poole sellest summast, ehk siis 250 eurot kuus või 3 000 eurot aastas, siis saaksid reaalset abi 148 000 last.

Pangakasumitele peaksime ikka lapsi eelistama

Ülalkirjeldatud viisil võiksid saada arvestatavat toetust enamik suuremas või väiksemas rahalises kitsikuses elavad lapsed ja laheneksid paljudki täna lahendamatuna tuduvad laste arengu ja olmeprobleemid. On ju eelkõige lapsed need, kellest oleneb meie riigi kestvus ja säilimine. Kui meil on valida laste arengu ja tuleviku ning pangakasumite vahel, siis peaksime kindlasti ikka lapsed valima.  Kahjuks on tänane parempoolne Eesti valinud vastupidise tee.

Elulisi võrdlusi sellel teemal, mida taolised pangakasumid meie riigi sotsiaalmajanduslikule kontekstile tähendavad, võiks veelgi tuua. Samas on aga ka juba ülaltoodu põhjal piisavalt selge, kuivõrd palju kaotab Eesti majandusruum meie arenguks ülivajalikku ressurssi lihtsalt finantssektori Eestile kahjulikul viisil toimimise tõttu.

Pankade sotsiaalset kulukust analüüsides peaksime aga objektiivsuse huvides kindlasti küsima ka seda, kas me pankade poolt osutatavate kallite teenuste taustal kohtame sadade, tuhandete ja kümnete tuhandete kaupa õnnelikke pangakliente? Ehk siis nagu see turumajanduses ikka kombeks, mida kallim on teenus, seda suuremat väärtust klient saab ja seda õnnelikum ta on.

Pangapahameel on tõusmas rahvuslikuks probleemiks

Paraku on Eestis täna olukord aga selline, et õnnetunde asemel kohtab pankade üha tõusvate teenustasude ja kohati vaieldava teenusekvaliteedi osas üha rohkem nurinat ja pahameelt. Kohati on asi isegi nii hull, et pangapahameel on tõusmas uueks rahvuslikuks probleemiks.  Ei mingit õnne ega rahulolu imeliste välispankade teenustega.

Kaua võib sedamoodi jätkata? Kus on Eesti inimeste taluvuspiir? Mis oleks lahenduseks?  Kes peaks lahendusega välja tulema? Kuidas me võiksime endale saada finantssektori, kus oleksid esiplaanil klientide ja alles siis teenuseosutaja huvid? Et pangad haldaksid klientide varasid sama hoolsalt kui enda varasid? Ehk et ei oleks nii, et kliendid kaotavad nii pensioni- kui muudes fondides, maksavad ülikõrgeid teenustasusid ja on pangasuhtesse sattununa igal muul viisil miinuses. Pangad aga võtavad aina suuremaid kasumeid.

Lahenduseks oleks ühistupank, kui Tallinna linn selle loob. Tegemist oleks kasumit mittetaotleva finantsasutusega, mis selgitaks automaatselt ka sotsiaalmajanduslikku efekti, mida ühistupank meie pangandusturule tooks. Ja arvestades sellega, et Tallinna linnavalitsuse asutatud panga näol oleks tegemist suurima turuosaga ühistupangaga Eestis, siis ei ole kasumisäästust tulenevad numbrid mitte nn. „teoreetilised komakohad”, vaid reaalne sääst Eesti ühiskonnale.

Tallinna linnavalitsuse poolt kavandatava ühistupangaga plaanitakse lahendada ka pangateenuste langeva kvaliteedi probleemi. Kliendi huvid tõstetakse taas esikohale ja pakutakse parimaid võimalikke lahendusi alates hoiustamisest ja laenamisest ning lõpetades arvelduste ning investeerimisteenustega.

Kasumitooraineks olemise asemel õiglase hinnaga pangateenus

Sihtklientuuriks sellisele Tallinna ühistupangale oleksid kõik ettevõtted, korteriühistud, kohalikud omavalitsused ja omavalitsustele kuuluvad äriühingud, riigiettevõtted ja riigiasutused ning loomulikult ka Eesti elanikud. Oodatud on kõik, kes tänaste Eestis tegutsevates välispankades kasumitooraineks olemise asemel sooviksid saada kvaliteetset ja õiglast, ehk siis reaalsetel ja objektiivsetel kuludel põhineva hinnaga pangateenust.

Tallinna linna ühistupank oleks ka finantsasutus, mis avaks uksed täna krediidivõimalustest kõrvale tõrjutud kohalikule ettevõtlusele. Meie siinse ettevõtluskeskkonna areng on võti meie tulevikule, töökohtadele, sissetulekutele ja eluvõimalustele Eestis üldse. Kui välispangad on selles küsimuses „kraani kinni keeranud”, siis peab ühistupank selle taasavama. Ja muidugi oleks Tallinna linna poolt loodav ühistupank alternatiivseks lahenduseks nendele tuhandetele inimestele, kes täna kiirlaenuäride võrku on langenud.

Võttes arvesse ühistupanganduse positiivse sotsiaalmajandusliku efekti ulatust tuleks mõelda selle üle, kas mitte kohalike omavalitsuste, neile kuuluvate äriühingute, riigiettevõtete ja riigiasutuste arveldused ühistupanga kaudu lausa seadusandlikus korras kohustuslikuks muuta. Eesti maksumaksja raha peab teenima Eesti maksumaksja huve, ehk siis arendama seda keskkonda, kus Eesti maksumaksjad elavad. Täna rikastab Eesti maksumaksja raha välismaiseid ärihuvisid.

Kui Tallinna linna poolt loodava ühistupanga teemasse edasiselt ja sügavamalt kaevuda, siis leiab veel mitmeid olulisi aspekte, mis aitavad mõista täna välispankade poolt meie ühiskonnast välja pigistatavate kasumite tähtsust kohalikule majandusele, kui neid rahalisi vahendeid kasutataks teisel viisil ja meie riigi arengu heaks. Seega pangakasumite vastu ei ole meil midagi, kuid mitte sellisel viisil, kuidas see täna ühiskonnas toimima on pandud.

Rubriigid: Kõik. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

10 kommentaari postitusele Teeme Tallinnasse oma panga

  1. Pan Kiir kirjutab:

    “Ehk teisiti öeldes vehivad pangad sisse rohkem kui saja tuhande inimese aastapalga.”

    Ärge andke seda raha suvalistele röövlitele,vaid anke see mulle,küll mina juba teie eest hoolitsen.

  2. Vello kirjutab:

    See on hea idee aga ma arvan, et teostamine kujuneb raskeks, võib olla et isegi võimatuks.
    Ma soovin Teile idee realiseerimiseks jõudu ja veelkord jõudu.
    Kui saite hakkama ladusa ja tasuta ühistranspordiga, siis vast kunagi ka linlaste pangaga.

    • Nahhu ja Pohhu kirjutab:

      Ärgake üles , Kiirkulutaja usulahu kummardajad,ilma tagamõtteta ei lenda hundisilmal isegi varblased mitte,küllap on ninasarviku vaderil näpud põhjas.
      Tahate eestimaist,aga palun :lhv,bigbank,tallinna äripank,krediidipank jne.
      mõttel oleks jumet olnud üle 20 aasta tagasi,siis kui kõrgeauline geenius magas õndsa und.
      Täna peaks alustama sellest,et idee autor toob oma perefondi oma nn kodulinna,mitte ei nuuma šveitslasi.

  3. Tehtud!!! kirjutab:

    Või ajaks neid pangaasju kesknädala moodi:
    03. märts 2014 Savisaar: praegusel kaikameeste diktaadi järgi moodustatud Ukraina valitsusel pole mandaati Viimati muudetud: 03.03.2014
    05. märts 2014 Savisaar: Ukraina kaikameeste valitsus pole legitiimne Viimati muudetud: 05.03.2014
    Tühja sest aususest ja muust tilu-lilust,peaasi,et “pappi” liigub!

  4. Laane pampersid - в печь! kirjutab:

    Oleme teiega, Edgar! Aga Olga Sotnik rohkem ei valime! Me maletame koigi.

  5. No jah kirjutab:

    Teemaväline avaldus, aga ega väga kuskile mujale pole ka seda kirjutada, igatahes: Vähemalt Krimmi kaikameestel on korralik vene varustus.

  6. Laane pampersid - в печь! kirjutab:

    Ida pampersid – В ту же кучу!

  7. Kalle kirjutab:

    Aeg oleks puhata

  8. sven kirjutab:

    kui sellel pangaühistul saab olema samasugune väljamaksete tagamise garantii , suurusjärk, mis nõutav kohustusliku garantiina hoiustajale- olen kindlasti nõus kliendiks hakkama ja usutavasti paljud

  9. Meelis Karja kirjutab:

    Hea mõte, aga millegipärast ei ole enam mingit infot selle kohta, et asi edasi liiguks. Ootan tulemusi, et hakata ka kliendiks. Usun Tallinna ja Savisaare tegemistesse. Jõudu!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>