Arhiiv kuupäevade lõikes: 28. apr 2007

Edgar Savisaar: Ehk aitab, Ansip?

Teist päeva kestev kriis teeb meid kõiki väga murelikuks. Nii ei saa see enam jätkuda. Kaks viimast päeva, purukspekstud Tallinna kesklinn ja rahutused mujal Eestis peaksid Reformierakonda nüüd juba veenma, et nende meetodid ei tööta.
Aga vist veel ei veena…
Meil on inimesi, kelle sooviks ongi kakelda. Nii eestlaste kui ka venelaste hulgas. Osa neist armastab ja osa vihkab Reformierakonna esimeest. Aga õnneks on meil ka selliseid inimesi, kelle jaoks peamine on kodurahu ja kes ei taha kakelda vaid soovivad omavahel normaalselt läbi saada. Ka mina olen nende hulgast.
Taban end mõttelt – kellel oleks autotiteeti Reformierakonnale selgitada, et õigus oli ikkagi neil, kes ütlesid, et Jürgen Ligi käitumine kaitseministrina polnud kõige riigimehelikum ja vastutustundlikum. Toimuvad ju tänased sündmused tema kirjutatud stsenaariumi järgi.
Ja mõtlen, kes suudaks Ansipile selgitada, et võibolla pole peaministrist kõige targem olnud lõpuni välja ja nui neljaks ”tarka Ligi” nõuandjana usaldada ja kuulata.
Ah, muidugi, Ligi on mind üles kutsunud, et tulgu ma eestlaste poole üle. Uskumatu. Mind kutsuvad üle tulema need, kelle ellu äratatud rahutused täna Tallinna laastavad! Ma olen rohkem eestlane kui Ansip või Ligi, sest meie vabariigi pealinna elanike turvalisus, tervis ja heaolu lähevad mulle palju enam korda kui vanad nõukogudeaegsed monumendid.
Kuid Ligi avalduse solvavast toonist hullem on see, mis maailmavaate ja suhtumise see paljastab. Tema meelest meil ongi kaks vastandlikku leeri- eestlased ja venelased. On pooled ja on lööming.
Reformierakonna tuumiku Eesti on Uus Iirimaa, kus naaber naabrile süütepudeli aknasse virutab?
Kuid Ligi on tuntud poliitiline vandaal. Palju kummalisem tundub mulle Igor Gräzini käitumine.
Temal kui Reformierakonna ühel parimal Venemaa ja venelaste tundjal on täna unikaalne võimalus oma erakonnakaaslasest peaministrile ja ametivendadele seletada, milles nad eksivad. Ja mängida nii edumeelset rolli Eesti ajaloos. Ja teha head, mis kõige olulisem.
Kuid Gräzin pillub selle asemel süüdistusi – kõigi, isegi minu pihta.
Kõik teised on süüdi. Nagu polekski need olnud Reformierakonna poliitilised ambitsioonid ja valimiskampaania, mille tagajärgi maksavad täna kesklinna poodnikud ja rahumeelsed elanikud, kelle autosid tagurpidi pööratakse, tervikuna kogu Eesti ühiskond.
Reformierakonnas ei paista täna olevat piisavalt riigimehelikkust ja mitte ühtegi riigimehelikku poliitikut, kes kujunenud olukorras julgeks kõval häälel tunnistada, et omaksvõetud ultranatsionalism ja konfrontatsioonipoliitika olid juhtkonna vale valik.
Pole avara pilguga meest või naist, kes ütleks – enam pole asi sõduris, mille me maa seest välja kitkusime ja mille äraviimine pidi õnne õuele tooma.
Nõustuda tuleb sotsioloogidega, kes ütlevad, et tekitatud olukord on palju suurem ja ohtlikum.
Reformi jõumehed ajavad asja ainult hullemaks. Aastaid vene inimeste kohtlemist “teise sordi rahvana” manifesteerub nüüd tänavail. Ei aita, kui peaminister solvatud venelasi narkomaanideks ja pättideks tituleerib (kuigi märatsejate hulgas on neidki).
Usku ei suru maha ühegi jõuga.
Ma ei tahaks kulutada aega poliitilistele süüdistusele – aga ma ei saa teisiti. Ma pean selle juurde muudkui tagasi tulema, kuni Reformierakonna sees hakkab midagi juhtuma ja Ansipi käitumine ja suhtumine muutuvad selle tulemusel.
Kusjuures hämmastav. Ma olen vist ainus Eesti poliitik, kes poliitikutel mingit süüd näeb.
Ma olen esimesena iseendalt neil päevil mitmeid kordi küsinud – mida ma võinuks teha, et seda ära hoida? Mõne minuti pärast algab nõupidamine, kus istume mitmete autoriteetsete asjatundjatega ja arutame, mida peab Keskerakond ette võtma.
Me oleme Eesti venelaste silmis olnud üks usaldusväärsemaid poliitilisi jõude. Võimalik, et ainus usaldusväärne poliitiline partei. Ma usun, me sõnal on kaalu ja ma tean, et ka paljud eestlased hindavad meid selle eest. Meil tuleb tegutsema asuda.
Kuid ühiskond peab mõistma – Keskerakonnal on keerulisem Eestit aidata, kui Ligi-sugused pistrikud ja Gräzini taolised argpüksid lasevad valitsusel kindlal käel juhtida niigi kriisis Eestit veel suurema kriisi rüppe.
Ma annan lähiajal aru, mis me välja mõtlesime.
Rubriigid: Uncategorized | 511 kommentaari