Trikimehe trikid

Tean, et mõned tema võitluskaaslased soovitavad Ansipile teha 9. mail vene elanikkonna suunas mingi positiivne samm. Viia kusagile lilli või kiita vene inimesi Teise maailmasõja võitmise eest. Tegelikult – ma arvan – ei võta Ansip midagi ette.
Tema tegi trikimehe triki ja on sellega üsna rahul. Sel ajal kui isamaaliitlane Aaviksoo linnavolikogu saalis rääkis kergeusklikele kuulajatele sellest, et „pole kahtlust nõukogude armee panuses fašistliku Saksamaa purustamisse” ning tuletas meelde Tõnismäele maetuid, kes „langesid Eesti vabastamisel Saksa okupatsioonist” (tsitaadid Aaviksoo kõnest!), samal ajal pidi Tõnismäel juba käima monumendi lammutamise üsna keeruline töö. Monument viidi ära öö varjus ja salaja ning kogu ühiskonnale puru silma ajades. Kas see oligi „kõigi auavaldustega” ära viimine, mida oli lubatud? Politsei pandi valvama pronkssõdurit, keda samal ajal enam kohal ei olnud. Linn, selle elanikud ning nende vara toodi ohvriks. Sel ajal, kui kõigi tähelepanu oli suunatud kesklinnas möllavatele vandaalidele, ei saadetud politseid inimesi ja nende vara kaitsma, vaid toimetati pimeduse varjus Tõnismäel salamisi edasi.
Küsimus pole sugugi mitte ainult vandaalitsejates nagu meedia püüab seda esitada. Marodööre leiab igas riigis. Probleem on nendes ausalt ja korralikult oma tööd tegevates vene inimestes, kes on olnud lojaalsed Eesti riigile ja uskunud tõsiselt meie juttu integratsioonist. Nendes toimus eile ja täna põhimõtteline murrang. Isegi vaevaline integratsioon sai korvamatu löögi.
Mida me sellest aktsioonist võitsime, peale ühe poliitiku enesearmastuse rahuldamise? Saime lõhestunud koduühiskonna. See ühiskond on nüüd rahvustunnuse alusel pikaks ajaks lõhki. Juhtugu mis juhtub – kas tulevad mingid sanktsioonid või mitte. Kas laienevad rahutused või suudetakse neile panna piir. Siin ei aita enam miski. Selliseid küsimusi ei ole võimalik jõuga lahendada.
Jah, me oleme peremehed omal maal. Me võitlesime selle välja, aga ka paljud venelased olid meile tookord abiks. Mõned ehk veel mäletavad 900 000 inimesega meeleavaldusi Baltimaade toetuseks Moskvas ja Peterburis. Siis lasid vene inimesed ennast peksta selle eest, et nad toetasid eestlasi, lätlasi ja leedulasi. Mille eest neid täna pekstakse? Olen näinud siit linnavalitsuse aknast vaatepilte, millest ei taha rääkidagi…
Mulle tundub, et täna on meie ühiskond rohkem lõhestunud, kui 1990/91 aastal, kuigi siis oli olukord palju kriitilisem. N. Liidu sõjavägi oli Eestis, Tallinnas sõitsid ringi tankikolonnid. Kuid ikkagi olime me tugevamad kui praegu. Näitavad ju need kaks päeva, mitte valitsuse tugevust vaid nõrkust. Kui mõistusest puudu jääb, siis võetakse ikka jõud appi.
Pikalt läheb aega enne kui jälle tunneme, et elame ühes Eestis, kus kaks poolt teineteise kõrval vähemalt rahulikult oskavad elada. Kui me üldse sellesse sadamasse mingis käegakatsutavas tulevikus jõuame. See puudutab igaühte meist.
Sellepärast peame koondama – ei mitte jõud! – vaid mõistuse, et taastada rahu. Et pooled ei seisaks vastakuti ja ei vibutaks rusikaid, ega pilluks kive või rüüstataks linna – öösel või päeval. Rahu, mis lubaks igapäevaeluga edasi minna.
Enamus Eesti inimesi tahab täna just seda, – et taastuks meie igapäevane elurütm. Selle taastamise nimel peavad mõistusega tööd tegema ka kõik poliitilised jõud, mitte kiitma taga Ansipit ja imetlema jõudu. Selle nimel peab hakkama mõtlema korrakaitse ja lõpuks igaüks meist.
Täna peaksime endalt küsima, mida saame rahu heaks teha? Kellele helistada? Kelle poole käsi ulatada?
Riik, valitsus, peaminister, Ansip, Reformierakond – nemad meid täna ei aita. Kõik on meie endi käes. Kui nende käes ongi jõud, siis meie pool on mõistus. Kasutame seda ja paranemine võib alata.
Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

104 kommentaari postitusele Trikimehe trikid

  1. Anonymous kirjutab:

    Fui Fui, jälestan

  2. Märt kirjutab:

    venelastega võiks edaspidi koos elada küll kui nad lepiksid sellega et vähemasti eesti vabariigi piires peavad nad igati igas olukorras austama eestlast. Ütleme et pronkssõdur oleks sinna jäänud ja edgar oleks võitnud .. siis kõik eestlased oleks ju kaotanud, kes tänaval vaatavad venelasele silma ja ta vaatab sulle ülbelt ja võidukalt otsa et sa oled eestlane ja ei julge minu vastu hakata… ja siis elataksegi edgari rõõmsas maailmas:) kus kõik ja eestlased ja venelased on sõbralikud koos, kuigi venelane lööb eestlasele noa selga

  3. Andres kirjutab:

    Loen seda sissekannet pea kolm aastat hiljem ja ikka tuleb oksemaik suhu. Kuidas selliste vaadetega inimene üldse Tallinna linnapeaks kõlbab?

  4. Juss kirjutab:

    See, kes arvab, et venelastega pole vaja läbi käia see on lihtsalt rumal inimene. Kaubavahetus ja venemaa kaunid kohad eesti turistile on väga vajalikud! Miks peaks ainult inglise keelt rääkima ja ameerika poole pead pöörama!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>