Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) on sellisel kujul vaja laiali saata

ERJK nõudis käesoleva aasta algul minult väidetavalt keelatud annetuse tagastamist. Jutt oli sellest, et Tallinna linn teavitas oma elanike ühe või teise ürituse kohta, mis ERJK meelest olevat olnud valimispropaganda. Kinni maksis selle linn. ERJK pidas vajalikuks, et seda oleks teinud need inimesed, kes kandideerisid valimistel. Ma ei olnud komisjoniga nõus ja pöördusin kohtusse ettekirjutuse tühistamiseks. ERJK oligi sunnitud enda ettekirjutusest lahti ütlema.. Põhjusi oli selleks palju. Alustame sellest, et ettekirjutus oli adressaadile üllatuslik, see tähendab, et mulle ei võimaldatud asja kohta midagi öelda, ega ka tõendeid esitada. Jätkame sellega, et mitmed silmapaistvad eksperdid, alates Linnar Priimäest ja lõpetades Janek Mäggiga ning kindlasti audiitorbüroo KPMG-ga saatsid omapoolse arvamuse selle kinnituseks, et tegu ei ole tõepoolest mingi valimispropagandaga. Kahjuks ei pandud Toompeal neid ekspertarvamusi aga justkui tähelegi.

Viitasime ka Brüsselist, Euroopa komisjoni regioonide komiteest saabunud seisukohale, kus peeti lausa kohustuslikuks, et omavalitsused õhutaksid kodanike valimistel osalema ja seal oma arvamust avaldama. Kõik see kokku oli piisav, et kohus minu kaitseks seisukoha võttis. Miks siis ERJK võitleb nii lootusetut võitlust? Võib olla lihtsalt seetõttu, et õigusteadmiste pagas  on haldusmenetluses ERJK-il piiratud. Jagub küll poliitilist hasarti midagi ära teha aga teadmised haldusmenetlusest ja selle aluspõhimõtetest on suured tundmatud. Komisjoni abitust seletab veel paremini pime viha Keskerakonna vastu ja nii otsitaksegi ainult sealt, kus on kõige valgem. Ma saan aru, et ERJK on nüüd pettunud, et neid tõsiselt ei võeta, nad on kaotanud igasuguse suunataju ja teinud mulle uue ettekirjutuse. Sama saladuslikul viisil nagu eelmisel korral. Kuulsin sellest esimest korda „Pealtnägijas“. Nädal aega ette reklaamitud saate tegijad olid selle ettekirjutusega kursis enne kui mina. Selline tegevus ei mahu hea halduse alla, vaid on otseselt õiguse vastane. Nii suur on viha mind enne valimisi laimata. ERJK on alates moodustamisest institutsioonina ebaõnnestunud. Igast parteist on seal küll üks esindaja ja lisaks mõned poliitiliselt värvatud ametnikud (Kaarel Tarand, Toomas Mattson jne). Muidugi on ka Keskerakonnal seal esindajad – algul Siret Kotka, seejärel Jaanus Karilaid aga nemad on vaid üksikud vastuhääled, mis ei suuda muuta komisjoni kuuluvate teiste parteide ja poliitiliselt juhitud ametnike üldist suunitlust. Minu arvates on osa sinna paigutatud poliitikuid unustanud oma ülesanded ning asunud tegema seda, mida nad kõige paremini oskavad – intriigi ajama. Nagu näitavad viimaste nädalate sündmused ei proovita seda enam isegi varjata. Oma roll selles näidendis on ERJK komisjoni esimehel sots Ardo Ojasalul. Hämmastav on see, kuidas kümme korda kriminaalselt ja poliitiliselt komistanud sotsiaaldemokraat paigutatakse jälle teistele poliitikutele näpuga näitama. Ammu see oli, kui Eesti Ekspress (10.04.2014) avastas, et Luksemburgi maksuparadiisis tegutseva ehitusfirma üllatuslikuks tegevjuhiks on Ojasalu. Mees oskas suurepäraselt oma firma probleemide hunniku Eestisse maha jätta ning ise maksuparadiisis oma teekonda jätkata. Pealt näha vaid ärikonsultant, kes päästeingliks nii mõnelegi „mustale“ firmale.

Aasta varem kirjutas Ekspress sellest, kuidas Ojasalu firmas „deponeerisid“ raha kaks tuntud sotsi – Tõnu Kõiv, Charlie Viikberg (27.06.2013). Ekspressile ei pööratud mingit tähelepanu, see sündmus jäi justkui märkamata. Kevad 2013. Riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjon eesotsas Ardo Ojasaluga arutab Eesti Ekspressis ilmunud lugu, et sotside valimisteaegne telekampaania oli kummaliselt odav. Istungi kohta avaldatud uudised ei maini sotse ühegi sõnaga. Seal räägitakse vaid Reformierakonnale antud mustast rahast.

See aga ongi Ojasalu stiil. Ärileht (10.04.2001) on kirjutanud uskumatuna näiva loo sellest, kuidas Ojasalu teenis raudteed erastades palka kolmel eraldi ametikohal. Kõik need sigadused mätsiti kinni, selleks, et Ojasalu saaks nüüd „ausa ärimehena“ Keskerakonda õigusvastaselt laimata. Kirjutasin juba, et mõistlik oleks ERJK sellisel kujul laiali saata. Ma ei väida, et erakondade rahastamist ja annetuste tegemist ei tuleks kontrollida. Väidan, et seda peaks tegema sõltumatum institutsioon. Seni kulub aga väga pikalt kohtuaega, kuni uus ettekirjutus kohtuliku hinnangu saab, mida ta nii hädasti vajab. 

Kokkuvõtteks:  

Miks erakondade rahastamise järelvalve komisjon (ERJK) on sellisel kujul targem laiali saata?

ERJK on maskeerunud erapooletuks organisatsiooniks, mis justkui teostab sõltumatut järelvalvet. Tegelikult on tegemist erakondliku, kallutatud komisjoniga, kus tooni annavad elupõline Keskerakonna vihkaja Tarand ning äärmiselt kahtlase tausta ja küsitava renomeega, kuid avalikkusele suuresti tundmatu sotsist “‘ärimees” Ojasalu.

Pole ime, et “uurib” see komisjon ainult Keskerakonda ning rühib valimiste eelsel ajal edasi nüri järjekindlusega tervele mõistusele ja ka seadusele vilistades. Et selline olukord on saanud üldse võimalikuks on tegelikult seadusandlik praak.

Erakondade rahastamist, eriti valitsuserakondade rahastamist, tuleb kindlasti uurida, aga sõltumatult või vähemalt sõltumatumalt – sellisel kujul nagu ERJK praegu on, ta oma ülesandeid ei täida, tuleks peale valimisi laiali saata ning erakondade rahastamise üle järelvalve teostamine usaldada kellelegi teisele.

Palju rohkem ma ERJK ja nende lollakate süüdistuste teemal selles valimiskampaanias rääkida ei soovi. Ma saan ju aru, mida vastaspool soovib – rääkida Keskerakonnast ja mitte sellest, kuidas Reformierakond ja IRL ning Reformierakond ja sotsid on viimased neli aastat omakasupüüdlikult ja samal ajal saamatult riiki juhtinud.

Parempoolsed ja nende satelliidid soovivad vältida seda, et inimesed ei esitaks endale lihtsaid küsimusi – kas nende elu on praegu palju parem nagu lubati neli aastat tagasi või hoopis raskem, sest hinnad on kõrgemad, töökohti on endiselt puudu, maapiirkondades on suletud lugematu arv koolimaju, postkontoreid, pangaautomaate, bussiliine, päästekomandosid jne.

Samuti soovib teine pool iga hinna eest jätta muljet, et kõik, mis samal ajal on Tallinnas tehtud, on olnud jama ja halb. Et Tallinna edulugu riigivalitsuse läbikukkumise foonil on ainult illusioon. Muidugi ei ole, mida näitab ka see, et Tallinnas on kõik need aastad hääletatud järjekindlalt Keskerakonna poolt.

Ma soovin veelkord, et Keskerakonna oponendid saaksid üle poliitilisest puberteedist ja me võiksime päriselt süvitsi arutleda Eesti tuleviku üle nagu täiskasvanud inimesed, mitte nagu vinnidega teismelised, kes üksteiste peale ajakirjanduses kitumas käivad.

 

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

Teine hõbekuul

Eesti sisepoliitikas on esimeseks hõbekuuliks nimetatud seda laengut, millega Siim Kallas peaministrikandidaatide rivist välja löödi. Nüüd, mõni kuu enne Riigikogu valimisi on hakatud rääkima ka teisest hõbekuulist. Märklauana nimetatud on juba Eerik-Niiles Krossi ja Taavi Rõivast, aga miks mitte ka Edgar Savisaart. Väidetakse, et hõbekuuli kallal nokitsevad nii ajakirjanikud, konkureerivad poliitikud kui ka nn õiguskaitsetegelased. Sama seltskond, kes ka Kallasele tuule alla tegi.

Minu puhul on hõbekuuli väljendit kasutatud Vene mõjuagendi ja Lasnamäe kiriku ehituseks raha küsimise teemal. Mõjuagendiga oli asi ülimalt prosta.  Mulle on jutustatud kuidas olevat sündinud minu hõbekuul tegelikult.

Kokku tulid kolm IRLi taustaga meest – Mart Laar, Marko Pomerants ja Raivo Aeg. Viimasele tehti selgeks, et valimisteni on jäänud loetud päevad ning kui Aeg Savisaare orki võtab, siis lubatakse talle kõrget ordenit ja kindrali auastet. Need mõlemad Aeg ka sai ja on nüüd täiesti avalikult IRLi liikmeks astunud. Hiljutises intervjuus ta kinnitas, et tema südametunnistus on puhas ja ühtegi luukere tal kapis ei ole.

mart-laar_1872raivoaegpomerants

Midagi seal siiski on. Võimalik, et ta ei häbene ENSV ajal töötamist Viktor Kingissepa rajooni siseasjade osakonna ülema asetäitjana, kes oma alluvatega eelistas suhelda peaasjalikult kirillitsas ning sai selle eest parteiülematelt mitu rändpunalippu. Aeg on ka maha vaikinud, et ta on olnud Keskerakonna ametlik kandidaat Kuressaare linnapea ametisse. Ühe õige isamaaliitlase jaoks peaks see olema küll hukkamõistetav tegu.

Mõjuagendi lavastus, mille eest sai KAPO peadirektor vastavad autasud ning Isamaaliit valimistel hääled, algas 16. detsembril 2010, kui Tuuli Koch tegi avalikkusele hästi müüva avalduse: „Savisaar on Venemaa mõjuagent“. Paljud soovitasid mul seepeale kohe kohtusse pöörduda, nii KAPO kui ka Postimehe vastu. Mina otsustasin aga pöörduda prokuratuuri. Ma palusin neil uurida Kochi väidet ning kui sellel tõepõhi all on, alustatagu menetlust. Vastuseks sain, et prokuratuuri hinnangut mööda olen ma igasugusest mõjuagendiks olemisest nii kaugel, et seda pole mõtet uuridagi. Olen sellega päri.

Asi mis mulle juba tollal rahu ei andnud, oli lekkinud riigisaladus, millega kogu Eesti rahvas Postimehe vahendusel tutvuda sai. Kuigi mul ei olnud midagi häbeneda, ei ole saladused avalikkusega jagamiseks, eriti riigisaladused. Palusin Riigiprokuratuuril ka seda uurida, kuid sain vastuseks väite, et ei ole välistatud, et Tuuli Koch sai oma andmed kuskilt muljalt kui KAPOst. See põhjendus tundus kurbnaljakas, kuna soov omasid kaitsta kumas läbi igast prokurör Evestuse sõnast, millega prooviti õigustada uurimise algatamata jätmist kapokate, teiste seas ka Raivo Aegi suhtes.

Minu pöördumine prokuratuuri poolt initsieeris ka kõrgelennulise teleetenduse 21. detsembril 2010. Kõik telesaated katkestati, Aktuaalne Kaamera tegi eriväljaande. Mäletan kuidas ekraanile ilmus surnumatja näoga diktor. Puändiks võttis Raivo Aeg mõjuagendi loolt riigisaladuse kaitse. Seda küll hilinemisega, sest Postimees oli riigisaladustest kubiseva uudise juba viis päeva varem lendu lasknud.

Olin seejärel mõned aastad vait, kuid kuna aegumise tähtaeg lähenes, siis 2013. aasta detsembris esitasin ikkagi hagi Tuuli Kochi ja Postimehe vastu, et ka kohus prokuratuuri seisukohta kinnitaks või selle ümber lükkaks. Kohtus läks asi huvitavaks. Tuuli Koch väitis, et tema sai andmed KAPOst ning kuigi ühtegi tõendit tal oma väidete kinnituseks ei ole, tuleb KAPOt kõhklemata usaldada. Kohus kiitis Kochile takka ja nii me esimeses astmes kaotasime.

Kuna olin teada saanud, et Koch sai riigisaladuse KAPOst, esitasin teise kuriteokaebuse. Ajakirjanik oli oma allika nimetanud ning uurimiseks tundus alust olema küll ja rohkemgi. „Väga huvitav on see valetamise mehhaanika“, tabasin ennast mõtlemast, kui lugesin prokuröri järjekordset keeldumist uurimisest. Ta nimelt olla KAPOst küsinud, kas nad lekitasid. „Ei lekitanud me ühti“, oli olnud vastus ja Kochi väited visati prügikasti. Muide, kui minu suhtes ühes teises asjas kriminaalasi alustati, ei küsinud minult selleks keegi luba. Aga ma ei ole lubanud ka IRLi astuda.

Vahepeal olime jõudnud esimese kohtuastme otsuse edasi kaevata. Järgmine vaatus oli ringkonnakohtu otsus, mis mõnes mõttes oli kui välk selgest taevast. Ringkonnakohtu otsuses tunnistati, et tõesti on avaldatud vääraid andmeid Edgar Savisaare suhtes. Kohus aga leidis, et seda võibki teha põhimõttel – elu tahab elamist, raha teenimist. Teiste sõnadega, Kochi artikli pealkiri olevat küll sõnastatud „provokatiivselt“, aga seda võivat teha, kui eesmärk on artikli loetavust tõsta ehk selle kirjutise abil raha teenida.

Kõik põhilised järeldused kohtuotsuses olid niisiis minu poolt ning nüüd ajame asja edasi Riigikohtu tasemel. Kas Riigikohtu loakogu võib keelduda asja arutamisest? Ei usu hästi. See on väga huvitav kohtupraktika, kus ebaõigete andmete avaldamist õigustatakse merkantiilsete kaalutlustega. See lausa nõuab Riigikohtu seisukohavõttu. Ootan Riigikohtu reageerinut ka selles suhtes, milline on avaliku elu tegelase taluvuskohustus? Kas tema au ja hea nimi võivad tõesti olla rahalise kauplemise objektiks.

Lõpetuseks silmitsen ma ringkonnakohtu otsuse täiesti ühemõtteliselt selgitust, et „avaldatud väärtushinnangud lähtuvad algselt salajaseks tunnistatud kaitsepolitsei ettekandest“. Ma pöördun lähiajal kolmandat korda Riigiprokuratuuri poole, et võetaks uurimisse riigisaladuse lekkimine. Teen seda muuhulgas seetõttu, et julgeolekuasutuste seaduse kohaselt on KAPO ülesandeks riigisaladuse kaitse, mitte selle teadlik lekitamine. Üldiselt on nii, et kui riigisaladus satub ajakirjaniku kätte, peab ta teavitama sellest KAPOt ja viima saladuse sinna „hoiule“. Praegu on saladus liikunud vastupidi ja tekitanud hulgaliselt segadust. Kindlasti on kirjeldatud juhtum proovikiviks ka Riigiprokuratuuri uuele juhtkonnale. Saame teada, kui palju mõjutavad uue peaprokuröri isiklikud suhted tema ametialaseid otsustusi.

Vanarahva pärimuses on hõbekuul tõhus libahundi maha niitmiseks ja ei söanda sellega vaielda. Ninasarviku jaoks on hõbekuul aga selgelt ebapiisav ning ei aita siin mingi ussi- ega püssirohi.

Artikkel on ilmunud 10. novembril ajalehes Pealinn ja 12. novembril ajalehes Kesknädal.
Fotod: uudisvoog.postimees.ee (Marko Pomerants); epl.delfi.ee (Raivo Aeg); electionsmeter.com (Mart Laar).
| 8 kommentaari

Edgar Savisaar: Lõpp alkopeole – Tallinn keelab tänaval joomise

Võtsime tänasel linnavalitsuse istungil vastu määruse, mis keelab avaliku alkoholitarbimise pea kogu Tallinna linnas, kuna purjutamine linna avalikes kohtades häirib selgelt kaaslinlasi. Praegu võivad napsitajad vabalt linna peal juua ja laaberdada. Uue seaduse mõju on ka tänavapildis reaalselt näha – laupäevasel Vabaduse väljaku tasuta kontserdil tuikus lava ees enneolematult palju purjus inimesi. Kui me tahame oma rahvast hoida, siis peame … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

Leiutati uus värv – kriminaalroheline

Sellest on möödas napp aasta kui Tallinn kutsus inimesi valima valgusfooris lubava rohelise kujundit kasutades. Ei tea, kas see oli parim võimalik lahendus, aga kindlasti etem Vabariigi Valimiskomisjoni kunagi pruugitud lambakarja motiivist. Ja nüüd kuuleme me riigikontrollist ometigi viisakalt öeldes imelikke küsimusi, et kas valgusfoori roheline värv ei assotsieerunud mitte Keskerakonnaga? Kas see värv polnud äkki lausa kriminaalne? Linna esindavate … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

Sport on lahe!

Leena Glebova nõustus hakkama minu individuaalseks treeneriks! Me alustame kepikõnniga ja siis jätkame ka teiste spordialadega, mis mind vormis hoiavad ja toonust tõstavad. 2014 on liikumisaasta – kõige sobivam aeg selleks, et aktiivselt elada. Esimese treeningu tegime Stroomi rannas, kus mulle alati on meeldinud.

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

Tere, Edgar !

Jätka lugemist
Rubriigid: Kõik | 3 kommentaari

Minu number neil valimistel on 130

Rubriigid: Kõik | 5 kommentaari

Teatrielamus

Käisin eelmisel reedel Draamateatris esietendusel, mängiti Indrek Hargla kirjutatud ja Hendrik Toompere juuniori lavastatud „Wabadusristi“. Ütlen kohe välja, et see avaldas mulle sügavat muljet. Kogu tükk, nii Hargla tekst, Toompere lavastus kui näitlejate trupp.   Pilt pärineb lehelt: http://www.draamateater.ee/ Ootasin, et ehk ilmub lavastuse kohta sel nädalal rohkelt arvustusi, kolmapäeval tõepoolest Päevalehes üks lugu oli, aga eeldasin, et kirjutatakse rohkem. … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

25. mai – Võidupäev

Ettekanne europarlamendi valimiskonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli Mektory konverentsikeskuses, 5. aprillil 2014 Täna on ilus päev, päikseline ja rõõmus! Olgu see meie jaoks Austerlitzi, ja mitte Waterloo päev. Sepitseme aluse uuele võidule, usume iseendasse ja inimestesse enda kõrval. Pange tähele, rändlinnud tulevad tagasi, kevadlilled tärkavad, puudelt niriseb kasemahla. See on üldine häälestus tänasele päevale. Käsitlen täna Eurovalimistega seoses kaht teemat:  kindlasti seda, … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 2 kommentaari

Teeme Tallinnasse oma panga

Avaldasin tänases Pealinna lehes artikli, kus kirjutan ühistupanga loomisest. Eesti on ilma naljata muutunud välispankade lüpsilehmaks. Võõramaist päritolu finantshaarmed viivad meie riigist hiigelsummasid ja „klient on kuningas” suhtumist ootavad kohalikud pangateenuse kasutajad on varsti viimased, kelle huvisid arvesse või keda kuulda võetakse. Mida päev edasi, seda hullemaks läheb. Ka kõige majanduskaugem inimene tunneb vajadust kiire ja otsustava muudatuse järele turul, … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 10 kommentaari