Teine hõbekuul

Eesti sisepoliitikas on esimeseks hõbekuuliks nimetatud seda laengut, millega Siim Kallas peaministrikandidaatide rivist välja löödi. Nüüd, mõni kuu enne Riigikogu valimisi on hakatud rääkima ka teisest hõbekuulist. Märklauana nimetatud on juba Eerik-Niiles Krossi ja Taavi Rõivast, aga miks mitte ka Edgar Savisaart. Väidetakse, et hõbekuuli kallal nokitsevad nii ajakirjanikud, konkureerivad poliitikud kui ka nn õiguskaitsetegelased. Sama seltskond, kes ka Kallasele tuule alla tegi.

Minu puhul on hõbekuuli väljendit kasutatud Vene mõjuagendi ja Lasnamäe kiriku ehituseks raha küsimise teemal. Mõjuagendiga oli asi ülimalt prosta.  Mulle on jutustatud kuidas olevat sündinud minu hõbekuul tegelikult.

Kokku tulid kolm IRLi taustaga meest – Mart Laar, Marko Pomerants ja Raivo Aeg. Viimasele tehti selgeks, et valimisteni on jäänud loetud päevad ning kui Aeg Savisaare orki võtab, siis lubatakse talle kõrget ordenit ja kindrali auastet. Need mõlemad Aeg ka sai ja on nüüd täiesti avalikult IRLi liikmeks astunud. Hiljutises intervjuus ta kinnitas, et tema südametunnistus on puhas ja ühtegi luukere tal kapis ei ole.

mart-laar_1872raivoaegpomerants

Midagi seal siiski on. Võimalik, et ta ei häbene ENSV ajal töötamist Viktor Kingissepa rajooni siseasjade osakonna ülema asetäitjana, kes oma alluvatega eelistas suhelda peaasjalikult kirillitsas ning sai selle eest parteiülematelt mitu rändpunalippu. Aeg on ka maha vaikinud, et ta on olnud Keskerakonna ametlik kandidaat Kuressaare linnapea ametisse. Ühe õige isamaaliitlase jaoks peaks see olema küll hukkamõistetav tegu.

Mõjuagendi lavastus, mille eest sai KAPO peadirektor vastavad autasud ning Isamaaliit valimistel hääled, algas 16. detsembril 2010, kui Tuuli Koch tegi avalikkusele hästi müüva avalduse: „Savisaar on Venemaa mõjuagent“. Paljud soovitasid mul seepeale kohe kohtusse pöörduda, nii KAPO kui ka Postimehe vastu. Mina otsustasin aga pöörduda prokuratuuri. Ma palusin neil uurida Kochi väidet ning kui sellel tõepõhi all on, alustatagu menetlust. Vastuseks sain, et prokuratuuri hinnangut mööda olen ma igasugusest mõjuagendiks olemisest nii kaugel, et seda pole mõtet uuridagi. Olen sellega päri.

Asi mis mulle juba tollal rahu ei andnud, oli lekkinud riigisaladus, millega kogu Eesti rahvas Postimehe vahendusel tutvuda sai. Kuigi mul ei olnud midagi häbeneda, ei ole saladused avalikkusega jagamiseks, eriti riigisaladused. Palusin Riigiprokuratuuril ka seda uurida, kuid sain vastuseks väite, et ei ole välistatud, et Tuuli Koch sai oma andmed kuskilt muljalt kui KAPOst. See põhjendus tundus kurbnaljakas, kuna soov omasid kaitsta kumas läbi igast prokurör Evestuse sõnast, millega prooviti õigustada uurimise algatamata jätmist kapokate, teiste seas ka Raivo Aegi suhtes.

Minu pöördumine prokuratuuri poolt initsieeris ka kõrgelennulise teleetenduse 21. detsembril 2010. Kõik telesaated katkestati, Aktuaalne Kaamera tegi eriväljaande. Mäletan kuidas ekraanile ilmus surnumatja näoga diktor. Puändiks võttis Raivo Aeg mõjuagendi loolt riigisaladuse kaitse. Seda küll hilinemisega, sest Postimees oli riigisaladustest kubiseva uudise juba viis päeva varem lendu lasknud.

Olin seejärel mõned aastad vait, kuid kuna aegumise tähtaeg lähenes, siis 2013. aasta detsembris esitasin ikkagi hagi Tuuli Kochi ja Postimehe vastu, et ka kohus prokuratuuri seisukohta kinnitaks või selle ümber lükkaks. Kohtus läks asi huvitavaks. Tuuli Koch väitis, et tema sai andmed KAPOst ning kuigi ühtegi tõendit tal oma väidete kinnituseks ei ole, tuleb KAPOt kõhklemata usaldada. Kohus kiitis Kochile takka ja nii me esimeses astmes kaotasime.

Kuna olin teada saanud, et Koch sai riigisaladuse KAPOst, esitasin teise kuriteokaebuse. Ajakirjanik oli oma allika nimetanud ning uurimiseks tundus alust olema küll ja rohkemgi. „Väga huvitav on see valetamise mehhaanika“, tabasin ennast mõtlemast, kui lugesin prokuröri järjekordset keeldumist uurimisest. Ta nimelt olla KAPOst küsinud, kas nad lekitasid. „Ei lekitanud me ühti“, oli olnud vastus ja Kochi väited visati prügikasti. Muide, kui minu suhtes ühes teises asjas kriminaalasi alustati, ei küsinud minult selleks keegi luba. Aga ma ei ole lubanud ka IRLi astuda.

Vahepeal olime jõudnud esimese kohtuastme otsuse edasi kaevata. Järgmine vaatus oli ringkonnakohtu otsus, mis mõnes mõttes oli kui välk selgest taevast. Ringkonnakohtu otsuses tunnistati, et tõesti on avaldatud vääraid andmeid Edgar Savisaare suhtes. Kohus aga leidis, et seda võibki teha põhimõttel – elu tahab elamist, raha teenimist. Teiste sõnadega, Kochi artikli pealkiri olevat küll sõnastatud „provokatiivselt“, aga seda võivat teha, kui eesmärk on artikli loetavust tõsta ehk selle kirjutise abil raha teenida.

Kõik põhilised järeldused kohtuotsuses olid niisiis minu poolt ning nüüd ajame asja edasi Riigikohtu tasemel. Kas Riigikohtu loakogu võib keelduda asja arutamisest? Ei usu hästi. See on väga huvitav kohtupraktika, kus ebaõigete andmete avaldamist õigustatakse merkantiilsete kaalutlustega. See lausa nõuab Riigikohtu seisukohavõttu. Ootan Riigikohtu reageerinut ka selles suhtes, milline on avaliku elu tegelase taluvuskohustus? Kas tema au ja hea nimi võivad tõesti olla rahalise kauplemise objektiks.

Lõpetuseks silmitsen ma ringkonnakohtu otsuse täiesti ühemõtteliselt selgitust, et „avaldatud väärtushinnangud lähtuvad algselt salajaseks tunnistatud kaitsepolitsei ettekandest“. Ma pöördun lähiajal kolmandat korda Riigiprokuratuuri poole, et võetaks uurimisse riigisaladuse lekkimine. Teen seda muuhulgas seetõttu, et julgeolekuasutuste seaduse kohaselt on KAPO ülesandeks riigisaladuse kaitse, mitte selle teadlik lekitamine. Üldiselt on nii, et kui riigisaladus satub ajakirjaniku kätte, peab ta teavitama sellest KAPOt ja viima saladuse sinna „hoiule“. Praegu on saladus liikunud vastupidi ja tekitanud hulgaliselt segadust. Kindlasti on kirjeldatud juhtum proovikiviks ka Riigiprokuratuuri uuele juhtkonnale. Saame teada, kui palju mõjutavad uue peaprokuröri isiklikud suhted tema ametialaseid otsustusi.

Vanarahva pärimuses on hõbekuul tõhus libahundi maha niitmiseks ja ei söanda sellega vaielda. Ninasarviku jaoks on hõbekuul aga selgelt ebapiisav ning ei aita siin mingi ussi- ega püssirohi.

Artikkel on ilmunud 10. novembril ajalehes Pealinn ja 12. novembril ajalehes Kesknädal.
Fotod: uudisvoog.postimees.ee (Marko Pomerants); epl.delfi.ee (Raivo Aeg); electionsmeter.com (Mart Laar).
| Kommenteeri

Edgar Savisaar: Lõpp alkopeole – Tallinn keelab tänaval joomise

Võtsime tänasel linnavalitsuse istungil vastu määruse, mis keelab avaliku alkoholitarbimise pea kogu Tallinna linnas, kuna purjutamine linna avalikes kohtades häirib selgelt kaaslinlasi. Praegu võivad napsitajad vabalt linna peal juua ja laaberdada. Uue seaduse mõju on ka tänavapildis reaalselt näha – laupäevasel Vabaduse väljaku tasuta kontserdil tuikus lava ees enneolematult palju purjus inimesi. Kui me tahame oma rahvast hoida, siis peame … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

Leiutati uus värv – kriminaalroheline

Sellest on möödas napp aasta kui Tallinn kutsus inimesi valima valgusfooris lubava rohelise kujundit kasutades. Ei tea, kas see oli parim võimalik lahendus, aga kindlasti etem Vabariigi Valimiskomisjoni kunagi pruugitud lambakarja motiivist. Ja nüüd kuuleme me riigikontrollist ometigi viisakalt öeldes imelikke küsimusi, et kas valgusfoori roheline värv ei assotsieerunud mitte Keskerakonnaga? Kas see värv polnud äkki lausa kriminaalne? Linna esindavate … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

Sport on lahe!

Leena Glebova nõustus hakkama minu individuaalseks treeneriks! Me alustame kepikõnniga ja siis jätkame ka teiste spordialadega, mis mind vormis hoiavad ja toonust tõstavad. 2014 on liikumisaasta – kõige sobivam aeg selleks, et aktiivselt elada. Esimese treeningu tegime Stroomi rannas, kus mulle alati on meeldinud.

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

Tere, Edgar !

Jätka lugemist
Rubriigid: Kõik | 4 kommentaari

Minu number neil valimistel on 130

Rubriigid: Kõik | 5 kommentaari

Teatrielamus

Käisin eelmisel reedel Draamateatris esietendusel, mängiti Indrek Hargla kirjutatud ja Hendrik Toompere juuniori lavastatud „Wabadusristi“. Ütlen kohe välja, et see avaldas mulle sügavat muljet. Kogu tükk, nii Hargla tekst, Toompere lavastus kui näitlejate trupp.   Pilt pärineb lehelt: http://www.draamateater.ee/ Ootasin, et ehk ilmub lavastuse kohta sel nädalal rohkelt arvustusi, kolmapäeval tõepoolest Päevalehes üks lugu oli, aga eeldasin, et kirjutatakse rohkem. … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | Kommenteeri

25. mai – Võidupäev

Ettekanne europarlamendi valimiskonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli Mektory konverentsikeskuses, 5. aprillil 2014 Täna on ilus päev, päikseline ja rõõmus! Olgu see meie jaoks Austerlitzi, ja mitte Waterloo päev. Sepitseme aluse uuele võidule, usume iseendasse ja inimestesse enda kõrval. Pange tähele, rändlinnud tulevad tagasi, kevadlilled tärkavad, puudelt niriseb kasemahla. See on üldine häälestus tänasele päevale. Käsitlen täna Eurovalimistega seoses kaht teemat:  kindlasti seda, … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 2 kommentaari

Teeme Tallinnasse oma panga

Avaldasin tänases Pealinna lehes artikli, kus kirjutan ühistupanga loomisest. Eesti on ilma naljata muutunud välispankade lüpsilehmaks. Võõramaist päritolu finantshaarmed viivad meie riigist hiigelsummasid ja „klient on kuningas” suhtumist ootavad kohalikud pangateenuse kasutajad on varsti viimased, kelle huvisid arvesse või keda kuulda võetakse. Mida päev edasi, seda hullemaks läheb. Ka kõige majanduskaugem inimene tunneb vajadust kiire ja otsustava muudatuse järele turul, … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 10 kommentaari

Tähelepanekud Sotšist

Istusin eile Fitši areenil, nautisin lahti rulluvat etendust tuhandete inimeste seas ja tundsin heameelt venelaste lavastuse üle, mis neil kindlasti kergelt ei tulnud. Küll me veel võidame! Mõtlesin selle üle, miks me oleme nii väiklased, miks me püüame esitada halvas valguses seda, mis tuleb ida poolt. Hale meel oli selle üle, et tegelikult vähemalt osa meie jutust ei ole usutav … Jätka lugemist

Rubriigid: Kõik | 12 kommentaari